Ajalugu

Ajalugu

Kiiu alevik on tänase Kuusalu valla ja kunagise kihelkonna üks suurematest ja tähtsamatest asulatest ja nii on see püsinud ka kogu varasema ajaloo vältel.

Kiiu mõisa on esmakordselt mainitud juba 1347. aastal. Ajaloo käigus on mõisa omanikud vahetunud korduvalt. 1687. aastal on kirjeldatud tollast mõisasüda ja selle ümbruse hoonestust, kust võib järeldada, et puidust rootsiaegne peahoone pidi asuma hilisema mõisa aida kohal, mis on säilinud tänaseni. Lisaks asus rootsiaegse mõisahoone vasaku tiiva all müüritud kelder. 

Tollasest mõisahoonest lõunas asus 1687. aastal “väike juustukoda laudkatusega, ilma ukseta”. Tõenäoliselt olid kõik need hooned sel ajal puitehitised ja pole tänaseks säilinud. Kunagine käsimeierei on ehitisregistrisse kantud 1795. aastal, hiljem on seda renoveeritud ja ümber nimetatud ka käsiaidaks. Käsiaidast on saanud tänaseks kodune koostöökeskus.

Nõukogude ajal ehitas elektroonikaettevõtte Estron, mis tegutses kuni 1975. aastani Kiiu mõisahoones, juht Vladimir Makarov käsimeierei ümber stiilseks kahekorruseliseks eramuks. Ehituse käigus võeti aluseks hoone algsed seinad, mida siiski valdavas enamuses tuli uued ehitada. Nimetatud hoonest lõunas asub suurejooneline võlvitud jääkelder, mis on kantud ehitusregistrisse aastast 1790 ja millele tuleb veel leida kasutusotstarve. Koostöökeskusest põhjas asub mõisa ait, mida tuleb renoveerida ja leida kogukonnale vajalik funktsioon.